Keskkonnateadlikkusest ja hoolivusest meid ümbritseva suhtes on saamas loomulik osa inimeste mõtteviisist üle kogu maailma. Kuidas, mida ja kui palju tarbida nii, et võimalikult vähe meie Maad koormata? Kilekottidest loobumine ja hammaste pesemise ajaks kraani kinni keeramine on hea algus, aga kas sellega meie keskkonnateadlikkus lõpebki? 

Kui astuda veel üks samm edasi ja enda ümber vaadata – kus me istume, millel astume, kus me tööd teeme, sööme ja magame? Millised on meid ümbritsevad materjalid, kuidas nad tehtud on, kust nad saadud on? Milliseid materjale eelistada? 

Ja kuhu paigutub loodussõbralikkuse skaalal puit?

Järgnevas artiklis toomegi lühidalt välja, miks on puit üks keskkonnasõbralikumaid, kui mitte öelda kõige keskkonnasõbralikum ehitusmaterjal meie planeedil. 

1. Puit on taastuv materjal, See on ainukene ehitusmaterjal, mis piltlikult öeldes on tehtud päikesest, vihmast ja õhus sisalduvast süsinikust. Niikaua kuni meil päike paistab ja vihma sajab, on puit lõpmatuseni taastuv. See teebki temast kõige keskkonnasõbralikuma toormaterjali maamunal. 

Metsarahvana on meie, eestlaste, mure metsa tervise pärast iseenesestmõistetav. On siililegi selge, et metsade valimatu lageraie ei ole jätkusuutlik, ilus ega tee kellelegi head. 

Ainult metsi heaperemehelikult majandades, ainult siis kui langetatud puude asemele kasvavad uued, tagame puitmaterjali taastumise lakkamatu ja keskkonda säästva tsükli. 

Vaata lühikest videot puidu keskkonnasõbralikkusest:

2. Puidust tooted on kliima sõbralikud. Teame, et puud seovad süsinikku terve oma elu jooksul. Nad võtavad selle atmosfäärist ja hoiavad seda oma tüves. Aga isegi siis, kui puust on saanud laud või kapp, jätkab puit süsiniku sidumist. Näiteks üks puidust taburet seob 8.64 kg CO2 – sama palju eraldub CO2 autost, mis sõidab 55 kilomeetrit.

Puittoodetes ladestunud süsinik kasvab kogu maailmas 150 tonni aastas, mis on võrdväärne 540 miljoni tonni CO2 atmosfäärist välja tõmbamisega. 

Seega on ka puidu kasutamisel oluline roll kasvuhoonegaaside emissiooni tasakaalustamisel. 

3. Puitmööbli tootmine tekitab väga vähe või ei tekita üldse jäätmeid. Tootmisel tekkivad kõrvalsaadused saab taaskasutada või ümber toota. Ja mida ümber toota ei saa, selle saab energiaks põletada.  

Ja kui iga langetatud puu asemele kasvab uus, siis on puidu põletamine ka täiesti CO2-neutraalne tegevus, sest puud eraldavad täpselt sama palju CO2 kui nad oma elu jooksul siduda on jõudnud: 

4. Puit on väga vastupidav ja kestab aastakümneid. Oma kaaluga võrreldes ongi puit kõige tugevam ehitusmaterjal maailmas.

Puitmööblil on kõik eeldused selleks, et kesta mitu põlvkonda. 

Ja isegi kui puitmööbel pika kasutamise või õnnetuse tagajärjel kriimud peale saab, siis erinevalt laminaadist või muust tehislikust materjalist, on puidust mööbliesemele võimalik uue viimistlusega uus elu anda. Nii saabki ühte eset väga pikalt kasutada ja siis taaskasutada. 

5. Olelusringi hindamine (inglise keeles Life Cycle Assessment, LCA) on lähenemisviis, mille puhul hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul – alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Hindamise juures pööratakse tähelepanu ka toote taas- ja korduskasutusele ning kogu tsüklis toimuvale transpordi keskkonnamõjule.

Olelusringi hindamise uuringud on näidanud, et puidu kasutamine on keskkonnasõbralikum kui teiste materjalide kasutamine. 

Tõenäoliselt kõige keskkonnasõbralikum viis mööbli hankimiseks on tuua lähedalasuvast õigesti majandatud metsast puu, lasta see kohalikul töömehel mööbliks vormida (ja tootmisjäätmed saunaõhtuks põletada:) ning hoida oma mööblieset hoolega nii, et ka tulevad põlved seda (taas)kasutada saaksid 🙂  

Ühte asja liiga palju ei ole kunagi hea. Nii ka pikaaegse istumise ja seismisega. Kuna saadaval on nii seisulauad, reguleeritavad lauad kui ka ainult istumist võimaldavad lauad, on arvutitöö tegijatel privileeg valida, kas teha tööd istudes või seistes.

Aga nii nagu tasakaal ja vaheldus on tihtilugu õnne ja rahulolu võtmeks meie igapäevaelus, nii on ka töökeskkonnas oluline ennast liigutada ja oma kehaasendit regulaarselt vahetada ning leida endale sobiv tasakaal istumise ja seismise vahel. Eelmises postituses kirjutasime, et tegelikult soovitavad ergonoomid püsti ja istumise asendit vahetada iga 15-30 minuti tagant. 

Kuna suurem osa kontoris ja kodus töötajatest kasutab veel klassikalisi ainult istumist võimaldavaid laudu ja pikaaegse istumise mõjust tervisele on tehtud palju uuringuid, siis käesolevas postituses tutvustamegi ühte väikest osa tehtud uuringute tulemustest ning vaatame, millised riskid pikalt istumisega kaasneda võivad ja kuidas võib reguleeritava laua kasutamine tervisele head teha. 

1.Seismine vähendab ülekaalulisuse riski

Me kõik teame, et trenn on tõhus viis kaloreid põletada. Tegelikult on ka lihtsalt seistmine väga kasulik ja tervislik. Kümne töötajaga kontoris tehtud uuring näitas, et kui pärastlõunal valida töö juures seisev asend, siis põletame 174 kalorit rohkem kui istudes. See teeb nädalas peaaegu 900 lisakalorit, mille saaksime töötades kaotada. 

2.Reguleeritava laua kasutamine võib vähendada veresuhkru taset

Mida rohkem sinu veresuhkru tase pärast toidukorda veres suureneb, seda halvem see sinu tervisele on. Eriti kui sul on insuliiniresistentsus või 2. tüüpi diabeet. Kümne kontoritöötajaga tehtud uuringust selgus, et seisjatel vähenes lõunasöögi järgne veresuhkru tõus 42% võrreldes nendega, kes kogu aeg istusid. 

Kõik töötajad tegid ka sama palju samme ehk et lõunasöögi järgne veresuhkru tõus ei olnud põhjustatud suuremast füüsilisest aktiivsusest.

Veel üks uuring 23 kontoritöötajaga näitab, et tööpäeva jooksul iga 30 minuti tagant seismise ja istumise asendit vahetades vähenes söögikorra järgne veresuhkru tõus keskmiselt 11.1%.

3. Seismine võib vähendada südamehaiguste riski

Mõttega, et seismine on tervisele kasulikum kui istumine, tuldi esmakordselt välja eelmise sajandi keskel. 1958. aastal avaldatud uuring leidis, et bussikonduktoritel, kes terve päev seisid, oli poole väiksem risk surra südamehaigusesse kui nende kolleegidel bussijuhtidel, kes terve päev istusid. Sellest ajast alates on teadlased paremini mõistnud pikaaegse istumise mõju südame tervisele. Pikaaegne istumine võib südamehaiguste riski suurendada kuni 147%. Isegi üks tund trenni ei kaalu tervet päeva istumist üles.

4. Reguleeritava laua kasutamine võib leevendada seljavalusid

Istuva töö tegijate üks põhilisi vaevusi on seljavalu. Selleks, et välja selgitada, kas reguleeritav laud võiks vaevusi leevendada, on pikaaegse seljavalu üle kurtnud kontoritöötajatega läbi viidud mitu uuringut. Ühes kontori tingimustes läbi viidud uuringus selgus, et iga 30 minuti tagant seismise ja istumise asendit vahetades vähenes alaseljavalu 31.8%.

USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse poolt tehtud uuring aga näitas, et pärast 4-nädalase reguleeritava laua kasutamist vähenes ülaselja- ja kaelavalu 54%. Märkimisväärne on ka see, et pärast vanade laudade juurde naasmist taastekkisid valud juba kahe nädala jooksul. 

5. Reguleeritav laud tõstab tuju ja energiataset

Tundub, et reguleeritav laud parandab ka üldist heaolu. Ühes 7-nädala pikkuses uuringus, kus kontoritöötajad kasutasid reguleeritavat lauda, selgus, et need töötajad, kes seisid, tundsid vähem stressi ja väsimust kui need, kes kogu aeg istusid. Lisaks tundis 87% seisjatest, et nende energiatase selle perioodi jooksul oli tõusnud. Pärast eksperimenti oma vanade laudade juurde naastes langes üldine meeleolu aga tagasi esialgsele tasemele. Seega võib väita, et pikalt istumine suurendab stressi ja ärevuse riski. Kui aga seismise ja istumise asendit vahetada, on see vaimsele tervisele ainult positiivne.

Kui tundub, et reguleeritav laud võiks ka sinu töökeskkonda ja heaolu parendada, vaata edasi siit!

Kodu sisustamine võib olla paras pähkel – mis stiilis, mis värvi, mis materjali mööblit valida. Kas ümbritseda ennast igasuguste vidinatega või eelistada puhast minimalismi, see on maitse küsimus. Üks on aga kindel – korralik laud kulub igas kodus marjaks ära, olgu stiil milline tahes.

Valdavalt leiame kodudest kolme tüüpi laudu – söögilaua, diivanilaua ja kirjutus- või arvutilaua. Lisaks nendele kolmele on veel kümneid lauatüüpe – nurgalauad, abilauad, konsoollauad ja muud. Igaks puhuks oma laud!

Täispuidust mööbli võludest kirjutasime juba ühes varasemas postituses, mida saad lugeda siit. Käesolevas postituses aga keskendume just puidust laudadele ja toome välja need kolm põhilist lauatüüpi, mis meie igapäevaelus kõige suuremat kasutust leiavad.

Puidust söögilauad

Tugev konstruktsioon ja suurepärane kvaliteet on peamised puidust söögilaua eelised. Tavaliselt leiame ennast söögilaua tagant mitu korda päevas – nii saab söögilaud päris palju kasutamist, mistõttu on vastupidavus äärmiselt oluline. Ja puit on oma vastupidavust aastasadade jooksul korduvalt tõestanud. 

Puidust laud on ka välimuselt väga pilkupüüdev. Puidu värvi ja mustri variatsioone on lõputult ning see sobib väga hästi ka teiste erinevate materjalide ja stiilidega.  

Puidust laua looduslähedus tekitab sooja ja vaba õhkkonna. Mis võiks olla parem kui hubases keskkonnas lähedaste ja sõpradega meeldejäävaid vestlusi pidada ja head-paremat nautida?

Kahtlemata saab korralik täispuidust söögilaud südameks kodule, kus terve pere õhtul söögilaua taha koguneb, et koos õhtustada, päevasündmuste üle muljetada ja kvaliteetaega veeta. 

Puidust diivanilauad

Diivanilaua leiame tavaliselt elutoast diivani ja televiisori vahelt. Sinna saab panna kõik vajaliku, mida uudiste või filmi vaatamiseks vaja läheb – teetassi, snäkid või telekapuldi. 

Kes aga teleka vaatamist ei harrasta, saab diivanilauda kasutada kas arvuti, raamatute või ajakirjade hoidmiseks. Diivanilaud võib olla nii dekoratiivne kujunduselement kui ka funktsionaalne abiline asjade hoidmisel ja hoiustamiseks. Veel parem, kui ta on mõlemat korraga!

Puidust laud täidab hästi mõlemat eesmärki, kuna näeb stiilne välja ja samal ajal on seda asjade hoidmiseks mugav kasutada. Puidust laud on vastupidav ja lihtne hooldada – iga sõrmejälg ei jää silma häirima nii nagu näiteks klaasist pinna puhul. Ja kui on vaja diivanit lahti võtta, siis pole puidust lauda nii raske ühest kohast teise liigutada kui näiteks kivi- või metalllauda.

Puidust tõstetavad lauad

Nüüd, kus kodukontori võimalus on tõusev trend ja veedame kodust töötades ühe rohkem aega, peaks töö tegemiseks mõeldud laua valikul eriti hoolas olema, et selle suurus ja kõrgus kindlasti sobiks. 

Istuva töö juures on oluline aeg-ajalt liikuda ja püsti seista. Tegelikult soovitavad ergonoomid püsti ja istumise asendit vahetada iga 15-30 minuti tagant. Pikalt istumine võib põhjustada erinevaid tervisehädasid ja võib suurendada nii ülekaalulisuse, suhkruhaiguse kui südame-veresoonkonna haiguste riski. Seega kui veedad palju aega arvuti taga, tasub kindlasti kaaluda reguleeritava laua soetamist. See on investeering tervisesse ja su keha ainult tänab sind selle eest!

Tõstetav puidust laud sobib imeliselt nii koju kui kontorisse. Puidu universaalsuse ja sobivuse tõttu erinevate materjalidega ei pea muret tundma, kas see klapib antud ruumi stiiliga. Puidust laual on palju iseloomu ja hinge.  

Vaata videost, millise inspireeriva töökeskkonna puidust laud loob ja kuivõrd lihtne on tõstetava laua kõrgust nupust või telefonist reguleerida:

Epoksiidist lauad

River´iga epoksiidlaudade idee ja trend sai alguse USA-st, aga nii nagu kõik ilus ja originaalne, levis ka epoksiidlaudade populaarsus kiiresti üle kogu maailma. Selliste epolaudade tegemiseks kasutatakse tavaliselt kahte servamata planku, mille vahele valatakse epoksiid – see jääb kahe plangu vahele looklema kui jõgi.

Epoksiidlaud annab väga ägeda tulemuse – midagi täiesti uut ja põnevat klassikalise puidust laua kõrvale! Puit ja värviline epoksiid on huvitav kontrast ning sobib neile, kes hindavad ajatut puitu modernses võtmes. 

Epoksiid annab puidust laudade disainimisele piiritud võimalused. Erksad värvid, sädelevad toonid, erinevad vormid – võid oma kujutlusvõimel lennata lasta, sest epoksiidiga on (peaaegu;)) kõik võimalik!

Aga ka tagasihoidlikuma ja klassikalisema stiili austajad ei pea muretsema, sest valida saab ka heledamaid toone või täiesti läbipaistvat epoksiidi. 

Vaata allolevast videost, kuidas läbipaistev epoksiid kahesaja-aastasele puidule uue elu annab:

Puud sisaldavad vett puujuurteni leheotsteni. Vesi on oluline fotosünteesiks, see kannab edasi puule vajalikke suhkruid, toitaineid, taimseid hormoone ja mineraale. Me nimetame seda vett puumahlaks. 

Rahvameditsiinist teame, et erinevate puude mahladel võib olla arvukalt kasulikke toimeaineid alates stressi leevendamisest kuni vereloome parandamiseni, rääkimata mitmetest vitamiinidest, mida puumahlad sisaldavad. 

Milline on aga puidus sisalduva vee roll siis, kui hakkame tootma näiteks täispuidust mööblit?

Puidu niiskus

Puidus sisalduva vee hulk varieerub olenevalt puu liigist, isendist ja isegi sama puu erinevatest plankudest. Vee hulka puidus näitab puidu niiskus, mida väljendatakse protsentides. 

Puidu niiskust arvutatakse jagades puidus sisalduva vee massi kuiva puidu massiga.

Puidus sisalduva vee mass ÷ kuiva puidu mass = puidu niiskuse %

Näiteks kaalub puit:

6 kg koos veega – 3.5 kg ilma veeta = 2.5 kg vett (sisaldub puidus)

Kui kasutada eeltoodud tehet, siis on puidu niiskus:

2.5 ÷ 3.5 = 71.4%

Toore puidu niiskus võib olla 30% kuni üle 100%. Üle 100% niiskus tähendab seda, et vee mass puidus on suurem kui kuiva puidu mass.

Kuivatamata puit hakkab siseruumides kokku tõmbuma

Puu imab niiskust ja vabaneb sellest niikaua kuni saavutab tasakaalu ümbritseva keskkonnaga, st. puidu niiskus oleneb ümbritseva keskkonna temperatuurist ja niiskusest.

Kui puidu niiskus hakkab langema alla 30%, siis puit hakkab kokku tõmbuma. Kokkutõmbumine on liigiti erinev, aga võib olla 5-10% laiuses ja 3-6% paksuses. 

Kuna mööbel paikneb tavaliselt üsna kuiva õhuga siseruumis, siis kuivatamata puit või mitte piisavalt kuivatatud puit hakkab sellises keskkonnas niiskust kaotama ning kokku tõmbuma. Seevastu kui puit on kuivatatud, siis on kokkutõmbumine toimunud ning stabiilsete sisetingimuste korral puidu paksus ega laius ei muutu.  

Puidu kuivatamine enne tootmist ongi oluline selleks, et vältida puidu kokkutõmbumist ja selle tagajärjel toote kahjustumist, nii nagu näeme allolevalt pildilt:

Puidu niiskuse tasemed

• Toores puit: alates 30% kuni üle 100%
• Õhukuiv puit: 15–25% (saavutatav välisõhus kuivatamisel)
• Transpordikuiv puit: u 18% (selline kuivusmäär väldib transpordikahjustusi)
• Tislerikuiv puit: 10–15%
• Mööblikuiv puit: 6–10%

Veel põhjusi, miks on puidu kuivatamine oluline

Seen võib muuta puidu värvi ja põhjustada mädanemist. Kuivatatud puitu seen ei ründa. Seenel on vaja paljunemiseks niiskust. Puidu kuivatamine tapab olemasoleva seene ning hoiab ära edaspidised seenrünnakud.

Puidu kuivatamine tapab puidus olevad putukad ja nende munad. Enamus putukatel on vaja puidus elutsemiseks 10% niiskuse taset. Selleks, et vabaneda kõigist putukatest ja nende munadest, tuleb puidu kuivatamisel tõsta temperatuur 135 kraadini.

Puidu kuivatamine on oluline ka probleemide ennetamiseks värvi ja viimistluse kandmisel. Liiga kõrge niiskussisaldusega puidul võivad värvimisel tekkida punnid või värv võib kooruda.

On teisigi põhjuseid, miks on puidu kuivatamine oluline. Näiteks on kuivatatud puit kergem ja tugevam. 

Rohkem infot puidu kuivatamise kohta saab kuulda videost:

Kuidas SoWoodis puitu kuivatame?

Kuna puidu kuivatamine on puitmööbli tootmisel ülioluline, siis kuivatame ise kõik oma puitplangud enne müüki panemist või nendest mööbli valmistamist. 

Üldjuhul paneme kuivatisse vaid ühe puiduliigi. Alguses paneme kuivatisse vett ning kuumutame seda, et tekiks aur, mis lööks puidu poorid lahti. Seejärel hakkame seda tasapisi kuivatama ja umbes ühe kuuga on puit mööblikuiv ehk umbes 8% peal. Kui oleme puidu kuivatist välja võtnud, hoiame seda veel nädalakese, et puit harjuks toasoojaga, veel mängiks. Siis on isegi kuulda, kuidas pinged välja tulevad ehk praksud käivad, eriti esimestel päevadel. Kui puidu kuivatamine on tehtud, hakkame juba tootma.

Hetkel on SoWoodil kolm kuivatusmasinat, milles saame kuivatada kuni 4.5 meetri pikkuseid plankusid.

Miks osta täispuidust mööblit ja kellele see sobib?

Mööbli ostmine on lihtsam ja odavam kui kunagi varem. Internetis on uue kapi tellimine paari hiirekliki kaugusel. Igast suuremast kaubanduskeskusest leiab toa sisustamiseks kõik vajaliku. Vaatamata sellele, et meil kõigil on võimalik soetada uus kapp, laud, riiul või tool suhteliselt kiirelt ja soodsalt, ei pruugi me seda võimalust kasutada. Miks? Sest alternatiiv on sisustada oma kodu või kontor millegi unikaalse ja erilisega – käsitsi valmistatud täispuidust mööbliga.

Hoole ja armastusega valmistatud täispuidust mööbel on midagi hingele, seda enam kui oled puidu ise välja valikud ja disainis kaasa rääkinud. Lisaks vastupidavusele on täispuidust mööblil hulgaliselt positiivseid omadusi, millest mõned käesolevas postituses välja toome.

Täispuidust mööbel sobib kõigile, kes otsivad midagi kauakestvat, hoolivad keskkonnast ja peavad lugu heast maitsest.  

Puitmööbli ajalugu ulatub tuhandete aastate taha

Kuna puit on biolagunev, ei tea me täpselt, kus ja millal puitmööblit kasutama hakati. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusel on kõige varasemad puidust mööbliesemed leitud Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse ajast. Seal kujunes puidust mööbel rikkuse ja klassi sümboliks – näiteks teatud tüüpi puidust toolile võis ainult kuninglikust perekonnast isik istuda. 

Sealt edasi on puitmööbel olnud hinnas nii Vanas-Kreekas kui Vanas-Roomas, keskaja Euroopast renessansi ja tänapäevani.

Pildil on puitraamiga voodi vaarao Tutanhamoni hauakambrist:

Täispuidust mööbli plussid

Täispuidust mööbel on vastupidav. Nagu eelnevalt pildilt näha, on puit erakordselt tugev ja kauakestev materjal – see vaarao voodi on ju enam kui 3000 aastat vana! Seega sobib puit suurepäraselt neile, kes soovivad oma ruume sisustada pikalt vastupidava mööbliga. Kvaliteetne ja ajatu täispuidust mööbel võib ühte perekonda rõõmustada mitmeid põlvkondi.

Täispuidust mööblil on šarmi. Looduslähedus ja ehedus – need on omadused, mida paljud meist üha enam enda ümber näha ja tunda igatsevad. Suurem osa meist veedab ju enamuse ajast tehislikus keskkonnas. Puitmööbliga on võimaik imelihtsalt luua keskkond, kus tunda sidet loodusega. Täispuidust mööbel on samal ajal nii soe ja kodune kui ka elegantne ja moekas.

Täispuidust mööbel on keskkonnasõbralik. Puit on ainukene taastuv ehitusmaterjal – vastutustundliku puude langetamise ja uute puude istutamisega saab hoida tasakaalu ega pea muret tundma metsade kadumise pärast. Lisaks on kasvuhoonegaaside heite koguhulk puidust esemete tootmisel kordades väiksem kui teiste ehitusmaterjalide puhul. Erinevalt tehismaterjalidest on puit täiesti biolagunev ning temast mööbli tootmisel jäätmeid peaaegu ei tekigi. Täpsemalt võib lugeda selle teema kohta näiteks siit teadustööst.

Täispuidust mööblit on igale maitsele. Iga puitplank on unikaalse mustri ja värviga ning seda kordumatust kannab edasi ka mööbliese, mis temast valmistatakse. Olgu puit hele või tume, jämeda või peene mustriga, saab temast igal juhul erilise mööblieseme, näiteks klassikalise söögilaua või vallatu lamamistooli. Puitmööbli värvi-, mustri- ja disainivõimalused on lõputud, nii et iga inimene leiab omale midagi sobivat olenevalt tema karakterist ja maitsest.

Vaata allolevast videost, mis lõputuid võimalusi puit annab:

Täispuidust mööbel sobib kõikjale. Puitmööbel sobib pea igale poole – nii modernsesse linnakodusse kui ka armsasse maakodusse. Olgu stiil minimalistlik või luksuslik – täispuidust mööbel mängib välja igas keskkonnas. Pealegi, kogu interjöör ei peagi olema ühest ja samast puiduliigist ega isegi mitte puidust – ka üksiku täispuidust mööblieseme saab imehästi ülejäänud sisustusega sobitada.  

Täispuidust mööblit on lihtne hooldada. Isegi minimaalselt hooldades säilib puitmööbel hästi. Igapäevahoolduse käigus piisab kui mööbliese lapiga üle tõmmata, et sinna ei koguneks vett ega tolmu. Ja isegi kui juhtub, et mööbilese saab kriimud peale, siis on võimalik see uuesti lihvida ja üle lakkida, teisi materjale nii lihtsalt taastada ei saa.

Täispuidust mööbli väärtus ei kahane. Kuna puit on nii vastupidav ja sellest tehtud mööblit saab kasutada aastakümneid, siis ei kahane ka puitmööbli väärtus ajaga. Nii nagu täispuidust mööblit hinnati sada aastat tagasi, nii hinnatakse seda ka tänapäeval ja saja aasta pärast. Näiteks aastakümneid pööningul seisnud kapi saab lihtsa vaevaga ise meelepäraseks värvida või restaureerimisse viia ja siis uuesti kasutusele võtta. Täispuidust mööbel on investeering. 

Täispuidust mööbli miinused

Nii nagu miski muu siin maailmas pole ka täispuidust mööbel ideaalne. Näiteks võib päikesevalgus muuta puidu värvi ja teravad esemed mööblile kriimud peale teha. Positiivne on aga see, et kui kahjustused pole liiga sügavad, siis on võimalik mööbliese taastada. Küll aga tuleb puitmööblit kaitsta vee ja niiskuse eest, sest kui vesi jõuab puidu sisse võib puit paisuda või lõheneda.

Vaata videost, kuidas fööniga puidult veeplekke eemaldada:

Mida SoWood pakub?

SoWoodil on täispuidust mööbli valmistamise kogemust juba rohkem kui 15 aastat. Teeme vastupidavast Eesti puidust omanäolisi ja disainikaid esemeid. Põhiliselt töötame tamme, jalaka ja saarega.

Koostöös kliendiga leiame meie laost just temale sobiva värvi ja mustriga puitplangud, mõtleme koos disaini läbi ning seejärel jääb unikaalse eseme valmistamine juba meie tublide tislerite hooleks.

Me SoWoodis naudime on tööd täiega ning anname endast parima, et meie töö lõpptulemus teeks tellijale vähemalt sama palju rõõmu kui meile endile. 

Valik meie tehtud töödest: